Name: XXI tantsupeo ''Iseoma'' I etendus / XXI Dance Celebrations 1st performance
Start: 2025-07-03
End: 2025-07-03
Location: Kalevi Keskstaadion, Tallinn

T 7.1.2025

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo korraldajad kutsusid täna keskpäeval ajakirjanikud Eesti Vabaõhumuuseumisse, et anda ülevaade „Iseoma“ laulu- ja tantsupeoaastast ning kuulutada avatuks suvise suurpeo piletimüük. Peoks valmistuvaid kollektiive on alates sellest nädalast ees ootamas ligikaudu 550 maakondlikku eelproovi.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul hakkab XXVIII laulu- ja XXI tantsupeost osasaajate hulk väga kiiresti kasvama. „Lisaks kümnetele tuhandetele lauljatele, tantsijatele ja muusikutele, kelle jaoks lähipäevil on algamas maakondlikud eelproovid, liituvad juba tänaseks meie perega ka tuhanded piletiostjatest pealtvaatajad, kelle kaasaelamine ja suurpeole kohaselt mitmeid tunde kestev aplaus peopaikades on meie esinejatele kõige tähtsam tänu ja tunnustus suure töö eest,“ ütleb juhataja.
Samuti koguvad laulu- ja tantsupeo ettevalmistused Toomla sõnul lähikuudel üha enam hoogu: „Päev-päevalt alustavad oma tööd aina uued toimkonnad ning korraldusmeeskond täieneb pidevalt uute inimestega, kes erinevalt lauljatest ja tantsijatest jäävad pealtvaatajate silma eest varjule, kuid kelle pühendumuse, pädevuse ning pingutusega laotakse laulu- ja tantsupeole vundament, mis seda suusündmust kindlalt hoiab ja toetab.“

XXVIII laulupeoks on valmistumas enam kui 1000 koori ja orkestrit, kel alates 10. jaanuarist seisavad ees kohtumised laulupeo kunstilise toimkonnaga enam kui 300-s maakondlikus eelproovis. Kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on laulupeo keskmes meie oma laulud ja murdekeel. „Laulupeo avakontsert keskendubki eelkõige murdekeelele ja erinevatele eesti keele murdepiirkondadele. Soovime tutvustada meie muusikalist pärandit ja samuti neid, kes need laulud on meie jaoks talletanud. Ning samuti heliloojaid, keda see materjal on paelunud. Kontserdi kavast leiame Miina Härma, Marta Saare, Cyrillus Kreegi, Peeter Süda, Eduard Tubina, Veljo Tormise, Ester Mägi loomingut,“ räägib Jürgenson.
Laulupeo teine kontsert on kunstilise juhi sõnul klassikaline laulupeo suurkontsert erinevate koori ja orkestri liikidega. „Iga liigi kavast leiab ka murdekeelseid laule, aga ka klassikalisi laulupeo laule ja uudisloomingut. Kontserdil kõlab mitmeid uusi isamaalisi laule ning samuti uusi seadeid erinevatelt autoritelt, mis just meie „Iseoma“ laulupeoks on valminud,“ toob Jürgenson esile.

XXI tantsupeoks on valmistumas üle 900 kollektiivi Eestis ning ligi 40 tantsurühma, kes on Eestist kaugemal tegutsemas. Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul toimub 22. jaanuarist kuni 30. märtsini kokku 247 piirkondlikku eelproovi. Reimanni ideest sündiv tantsupidu jutustab lugu suguvõsa kokkutulekuks valmistumisest. „Eesti eri paigus on meie tavad ja kombed erinevad nii nagu on erinevad ka isiksused meie suguvõsades,“ ütleb Reimann ja selgitab: „Piirkondade eriilmelisuse esile toomiseks on loodud uudne liigijaotus. Eestimaa on jaotatud kaheksaks piirkonnaks: Põhjarannik, Läänerannik, Sakala, Tartu-Voore, Pärnumaa, Kagukant, Keskpõrand ja Pealinn. Lisaks sellele on oma piirkond ka Eestist kaugemal tegutsevatel kollektiividel ning selle liigi nimeks on saanud „Üleilma“. Pealavastaja sõnul võimaldab selline lähenemine rohkematel segarühmadel peost osa saada, sest peol osaletakse piirkonnapõhiselt mitte üle-eestiliselt. Samuti võimaldab see minna süvitsi piirkonna tantsude, pillilugude, mängude, laulude maailma.

Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Helin Pihlapi sõnul kohtuvad ligi 130 rahvamuusikapeoks valmistuvat kollektiivi piirkondlikes eelproovides alates 25. jaanuarist kokku neljal korral. Loominguline juht toob esile, et rahvamuusikapeo fookuses on rahvamuusika ise kogu oma mitmekülgsuses. „On ehedat pärimust, mis väärtustab vanu pillimehi, aga ka uusi tänapäevase helikeelega seadeid ja autoriloomingut, et esile tõsta neid, kes tänapäeval pärimust edasi kannavad. On laululugusid ja ka ohtralt tantsumuusikat, mille järgi kõik on väga oodatud kaasa tantsima. Lisaks on iga liigi kavas üks solistiga lugu, kus solistiks on keegi selle ala tõeline meister – näiteks hiiu kannelde puhul on selleks loomulikult ansambel Puuluup“, sõnab Helin Pihlap.

Tänasest alates on laulupeo kodulehelt ja kõigist Piletilevi müügipunktidest võimalik soetada pääsmed XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma“. Mai lõpuni on piletid saadaval soodushinnaga. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on nii laulupeo kui ka tantsupeo pääsmeid saadaval piiratud koguses, mistõttu tasub piletid kindlasti soetada võimalikult varakult. „Kalevi staadionil saab tantsupeo etendusi jälgida pingisektoritest ning nagu eelmiselgi korral muudab tantsumustrid kõigile pealtvaatajatele kenasti nähtavaks väljaku serva paigutatud suur ekraan. Laulupeost osa saamiseks on võimalus valida lauluväljaku nummerdatud istekohtadega pingisektorite ning üldala piletite vahel,“ kirjeldas Toomla.

Tantsupeolised annavad 3. ja 4. juulil Tallinnas Kalevi staadionil kolm etendust ning igale etendusele mahub ligikaudu 10 000 pealtvaatajat.
Rahvamuusikud annavad oma kontserdi 4. juulil Vabaduse väljakul. Kontsert on kõigile tasuta.
Kõigi peoliste pidulik rongkäik ja laulupeo avakontsert toimub laupäeval 5. juulil ning laulupeo traditsiooniline suurkontsert pühapäeval 6. juulil. Mõlemale kontserdile mahub ligikaudu 56 000 piletiga pealtvaatajat.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.